Category: 60

Mojo Presents: Heavy Mod - psych/rock kuuekümnendatest

by Evol Email

Kuuekümnendate garage ja psych käivad kokku kui sokk ja saabas, sest vanadel halbadel aegadel ei olnud bändid veel nii täpselt oma stiili määratlenud ja mängisid seda, mis parajasti meeldis. Ja sõid neid uimasteid, mis parajasti meeldisid, mis ka tulemust mõjutab loomulikult. Nii et "Nuggets" kogumike pealt võib leida puht psühhedeelse renomeega ansambleid ja iga psühhedeeliakogumiku peal on mõni garaazhibänd. Kas Blues Magoos või - enamasti - 13th Floor Elevators, kel õnnestub võrdse menuga mõlemas leeris esineda. Aga nii ongi huvitavam.

 


Aphrodite's Child, Kreeka habemed


Mojo ajakirja lisana ilmunud "Heavy Mod" on ausalt öeldes eriti otsitud kontseptsiooniga plaat ja isegi Mojo kohta nõme selgitav tekst vahelehel tunnistab üsna avameelselt, et ega need siin enamuses erilised modi-lood pole.

Aga õnneks lõpptulemus on väga okei kuuekümnendate psych-mõjutustega rocki kogumik. Just rõhuga rockil ja kitarrimängul, sest psühhedeelset unistamist leiab siit plaadilt märksa vähem.

Parimaid lugusid ongi natuke raske välja tuua, sest väga ühtlane plaat on. Mõnda lugu olen enne kuulnud ka, aga kuna kuuekümnedate rocki osas olen võhik, siis on enamik täielikuks uudiseks. Ühel või teisel moel torkasid silma ja katkusid kõrva:

Caravan "Place of My Own" - alati olen arvanud, et tegu mingi vaikse progegrupiga, aga näe - täitsa kõlav lugu.

Deep Feeling "Pretty Colours" - ongi arvatavasti lemmiklugu siin plaadil, mis on äärmiselt moodsa kõlaga, sest loomulikult on kaasaegsed bändid kuuekümnendate saunde kõvasti vuuki pannud. Tegu oli ühe-loo-bändiga paraku.

Deep Purple "Emmaretta" - ma teadsin küll, et Deep Purple alustas juba enne II maailmasõda vms, enne kui nad heviks kätte läksid, aga ühtegi lugu kuulnud polnud. Emmaretta on täitsa lahe kuuekümnendate keevitamine, kuigi plaati selle loo põhjal vast veel ei ostaks. Eriti kui plaadi nimi on "The Book of Taliesyn", mis on lihtsalt jama nimi, võta või jäta.

The Creation "How Does It Feel" - ainult kurt ei kuule, et nad on selle loo puhtalt Oasis'e käest varastanud. Ei, oot.

Aphrodite's Child "The Four Horsemen" - Demis Roussos ei ole mees, keda ma iialgi oleks rockansambli lauljaks pidanud, aga näe 1971. aastal salvestas tema bänd plaadi "666" ja sealt pealt tuli see väga veenev lugu, mis eelkõige räägib hobustest, aga mitte maailmalõpust, vähemalt minu meelest. Lisaks on siin vist veel Vangelis kusagil klahve tallamas.

Blossom Toes "I'll Be Late For Tea" - Teejoomise lood ei ole minu meelest tõsiselt võetavad. Küll aga enamasti väga kaasakiskuvad, nagu The Who "What's For Tea" ja The Woggles'i "Sweet Tea" (tegelikult küll SWEEEET TEEEEA!!")

"Päris" garaazhibände leiab siit kaks - Texase sõltumatu label'i International Artists bändid Bubble Puppy ja 13th Floor Elevators (loomulikult). Elevatorsilt on nende teise (psühhedeelsema) albumi pealt "Slip Inside This House". Aga siin on väike pettus, sest lugu lõpeb nii 3:30 pealt ära, kuigi originaalversioon oli vähemalt 8 minutit. Elevators ei leidnud, et lühidus on voorus, kahtlemata.

Teise bändi, Bubble Puppy, esitatud lugu "Hot Smoke And Sassafrass" olen ma enne kuulnud sihukese bändi nagu The Mooche esituses. The Mooche'i oma oli psühhim kahtlemata, sest Bubble Puppy versioon on ikka päris kõva garage. Bubble Puppy variant meeldib rohkem. Väga hea lugu.


Bubble Puppy, Texase kostüümid

 

Kosmiline ebaõiglus on muidugi see, et KO jalutas Helsingis kasutatud plaatide poest välja see plaat näpus (isegi kiles oli veel) ja maksis selle eest 2 eurot. Mina pidin Mojo ajakirja eest mitu korda rohkem maksma.

Järeldused: International Artists plaate ja boxsette on vähemalt Interneti andmetel viimasel ajal usinalt välja antud. Üldiselt tundub huvitav värk olevat, kuigi Roky Erikcson ja 13th Floor Elevators on muidugi klass omaette.

<< 1 2 3 4