Android Vasja Von Krahlis, 28.10.2011

by Evol Email

Tegelikult oli Von Krahlis ka Faarao Pirttikangas (Cosmo Jones Beat Machine'ist välja kasvanud kollektiiv) ning Kriminaalne Elevant. Niipalju kui ma nägin-kuulsin, tegid mõlemad suurepärase esinemise. Siiski see, mis tegi kontserdist kordumatu, oli ikkagi Android Vasja esinemine. Tegu on kohaliku (ühes USA reklaamis kirjeldati neid kui bändi Eestist, Musta Mere kaldalt) surf/instrokollektiiviga, kes mängis surfi natukene moderniseeritud versioonis, kiires tempos, julge kitarrisaundiga ning - mis kõige tähtsam - väga tuumakate meloodiatega. Kogu lavaloleku aja uhtis bänd mängida nagu jaksas ja nad jõudsid ikka väga palju korda saata. Ma tõesti loodan, et nad kusagile välja jõuavad - USA-sse juba nad jõudsid, varsti loodetavasti ka mingisse pädevasse stuudiosse. Nende myspace'i lehelt saab demosid kuulata, aga õigupoolest kontsertelamust need eriti edasi ei anna.


minu ilme oli android vasjat kuulates samasugune

Üritusest veel niipalju, et see oli mõeldud taaselustama/meenutama kunagisi Voh Krahli Teenage Kicks/Kriminaalbuugi/ kontserdisarju, aga etteaimatavalt mitte väga edukalt. Rahvast oli vähe - kuigi kummalisel kombel kui Kriminaalne Elevant kell 1 öösel lavale tuli, oli lavaesine juba üsna rahvarohke. Mina läksin siis juba koju koti peale, kuigi oli näha, et Elevandi esinemine paistis tulevat ka päris lõbus.

Lisaks naerutas rahvast (kõiki kolme) enne bändide algust KO ja Evoli vahva DJ-sett, mis muusikaliselt oli (loomulikult) väga kõrgel tasemel. Tehniliselt võib-olla mitte niiväga - aeg-ajalt võis kuulda piinlikke vaikusmomente, mille põhjuseks oli loomulikult Evol, kes ei saanud plaatidele nõelaga piisavalt täpselt pihta.

Faarao Pirttikangase kohta võib öelda, et tegu oli mõtliku ja päris toreda esinemisega. Tõsi ta on, et härra Pirttikangase näol on tegemist suure bluusisõbraga ja mul on raske päris sama entusiasmi üles näidata. Ent Faarao Pirttikangas seikleb juba veidi teistel radadel. Kuulasin enne kontserti ka Cosmo Jones Beat Machine'i plaati ja nentisin, et tegu on toreda, kuid raskestiseeditava albumiga, mida ma vaevalt lähiajal uuesti plaadimasinasse sunnin. Sama lugu on näiteks Jack'O'Fire'iga, kelle "Destruction of Squaresville" mulle ideede poolest väga meeldib, kuid mida ma kunagi algusest lõpuni pole suutnud läbi kuulata. Bluus, mis muud.